Ma vist kirjutasin unes raamatu

Lugesin raamatut pea neli lehte läbi. Oli nii umbes 13 aastane poiss, kes oli haiglasse pandud, sest ta mäletas liiga palju. No inimesed tavaliselt unustavad nipet näpet asju ära, aga tema mitte. Ei olnud tal vanemaid, ei sugulasi. Kaasas oli tal 9 'isiklikku esemet': mp3-mängija, kõrvaklapid, patarei 1, patarei 2, traadijupp ja veel miskit taolist träna. Iga asja nimetas ta numbritega, et traadi asemel ütles "number 6". Siis selline kena tädi käis ja uuris ikka pidevalt kuidas ta unustamisprotsess kulgeb, söötis vitamiinisarnaseid kollaseid tablette sisse, osad oli ümmargused, osad suured ja lapergused. Aga poiss pani ikka jutti, et mäletab kõike, noh, sellise autistliku olekuga kergelt. Siis ühel hetkel kaovad osad isiklikud asjad tal ära, ilge segadus, mingi natsimundris 'korrapidaja' marsib sisse, kuulutab ühte ja teist, ei lase magada. Aga siis tuleb jälle see kena tädi ja küsib, et kas sul on midagi kadunud. Poiss siis loeb kõik asjad ette, aga 9 esemet ei tule kokku. Tädi juba pooleldi naeratab, et unustusprotsess algab, kuni viimaks poiss pingutab, mõtleb välja ja ütleb: Võtmed. Peale kauplemist, et poiss enne tablette ei võta, kui ta asjad tagasi antakse, keerab Tädi külje, viskab end voodisse, võtab raamatu lahti ja hakkab lugema. Esimesed neli lehte on läbi loetud ja lause, mida ma sealt kui pealtvaatajana mäletan oli "Ta oli meeldivalt ja ausalt fašistlik."

Napilt ei mäleta ülejäänud lauseid, aga selline tunne, et selle raamatu esimesed neli lehte kirjutasin ma unes oma peas kokku.