sild

Kloostrisse olid nunnad sisse kolinud. Viimane kord kui ma seal käisin, oli koht täiesti tühi, sai ronida üle aia ja minna sealt kaudu sillale. Seekord, minu imestuseks, kui olin jõudnud turnimisega punasest plekist küljekatuse äärele, nägin valgete väljaulatuvate rätik-mütsidega nunnasid hoovi peal jalutamas. Osad kiikusid, osad istusid liivakasti äärel, kõik olid äärmiselt vaiksed ja elegantsed. Ehmusin ära, et see suur kallis, majesteetlik vanaaegne hoone on lõpuks kasutusele uuesti võetud. Ei tea, mis seal vahepeal käis. Mingisugused unesõjad, et vaimulikkond sealt pages ja nüüd naases. Üritasin võimalikult aeglaste ja pehmete liigutustega küljekatuselt taganeda, et mitte palju lärmi teha.

Lõpuks pidingi minema ringiga sillale. Sealne õhkkond on alati olnud meeletult armas. Mitte nunnu-armas või roosa-armas, lihtsalt nostalgiliselt, südantlõhstavalt tuttav ja armas. Nagu kui sa suudaksid minna 10 aastat tagasi paika sinna ühtedest vähestest mälestustest, mis sul veel meeles on, kui jooksid mööda liivatolmust kaskedest ümbritsetud ummiktänavat ja ajasid palli taga, kui kõik oli veel kollasem ja aeg liikus aeglasemalt.

Õhtu oli vihmane ja mõnusalt sügiselik, tundsin märgade vahtralehtede kollast ja punast maitset suus. Kaugele polnud näha, sest pimedus sulas varjudega kiiresti kokku, kuigi eristada sai mitmeid-mitmeid inimsiluette. See oli lohutav, andis mõista, et ma polnud üksi. Sild ise oli metallist, mille ääred olid täkilised ja lõhenenud, õrnalt taimedega koos ning määrdunud, kuid see andiski talle intelligentse üldmulje. Ta kandis endas ka käputäis esteetilisi puuplaate, silla käsipuudele kinnitatult, kus mingid kirjutised reljeefselt sees olid. Väga ilus, sobis selle tumeda ilma tooniga.

Ma tean, et olen varem seal sillal olnud. Ma tean, et see mägi on midagi toomemäe sarnast, mingisuguse akadeemilise järelmaiguga, kõrgel, vaikne, aga seltskondlik, vihmane, udune, külmgi, aga kodune. Ma tean, et ma olen kunagi sealt sillast edasi läinud ja jõudnud suurtesse majadesse, sellistesse nagu Gotham City's on. Ebavajalikult suured majad, kus sees asuvad tähtsad asutused: raamatukogud, linnavalitsused, mingid vanad targad mehed, kes on sisulise tähtsusega minu rännakule, nad on andmas mulle mu järgmist vihjet. Mille kohta? Ma ei tea.