Monday, December 29, 2008
Friday, December 19, 2008
Tuesday, December 09, 2008
Sex Magik
Sunday, December 07, 2008
terrorize the terrorists
http://www.strategypage.com/htmw/htterr/articles/20060629.aspx
Friday, November 07, 2008
Tuesday, October 28, 2008
sane at night
- Mark Twain
Tuesday, October 14, 2008
Planescape: Torment; random ingame quotes
"You shall come to a prison built of regrets and sorrow, where the shadows themselves have gone mad. There you will be asked to make a terrible sacrifice, my Love. For the matter to be laid to rest, you must destroy that which keeps you alive and be immortal no more." - Deionarra.
Deionarra's theme
"Given a name when you're born, give it back when you need it no more" - Death-of-Names
"He told me that my mind is weakening with every death. I asked him how this could be, but he could not answer. He was of no use. I butchered him so that no other incarnation would ever benefit from his uselessness." - The Nameless One
Torment Credits
Monday, October 13, 2008
love thy neighbours
Saturday, October 04, 2008
hyde's haiku
My heart aches with pain
When I see you, I vomit
Die away from me"
Hyde, That 70s Show
Tuesday, September 23, 2008
Cult of Involuntary Belief
-Those who suggest they are members
-Those who believe they are members
-Those who suggest they are not members
The only law is proof.
Explanations and techniques are welcome. "
http://www.shroomery.org/forums/showflat.php/Cat/0/Number/8866651/an/0/page/2
Wednesday, September 17, 2008
things were better back then when they were worse
Friday, September 12, 2008
aita, mind, hädaabi. jeah, right.
Kui ma teist korda 112'te helistan, ja õige aadressi ütlen (sest, ilmselgelt tartus on liiga mitu Zavood'i) teeb dispetšer pika näo ja ütleb, et sellele aadressile pole küll kedagi kutsutud. Mu suure šoki vaigistab just nina ette jõudev kiirabiauto. Noh, võttis umbes 15-18 minutit aega. Hea, et kohale jõudis. Järgneb aga peo nael.
Auto on teisel pool teed. Sõber istub vastastee perval, rangluu paigast, valust sinise näoga, palub mind, et ma kiirabi talle kohale tooks. Kiirabi on 5 meetrit üle tee. Juhi uksest vaatab suurte silmadega mehehakatis vastu, ja ütleb, et "Mis?"
Ma teen talle käte-jalgadega ning advekaatset eesti keelt rääkides selgeks, et mul on sõber, kes ei saa valust end liigutada üle tee, noh, VIIS MEETRIT teist üle tee. Nad loomulikult nägid seda. Aga ei, rangluu on katki, järelikult jalad on terved, las tuleb ise kiirabisse. Mis? Ah? Te ju olete KIIRABI? MIDA? WTF?
- Ei, ta ju jalast ei ole vigastatud, las tuleb ise.
- MIDA? eh... Miks te ei saa tulla ise tesele poole teed, kaks meetrit ainult?
- Ei.
Tõin sõbra käevangus kiirabiautosse ise. Vaadati üle ja viidi haiglasse. Sõitsin kaasa.
Peale paart tundi, kui röntgen tuvastas, et ta käsi on ikka väga seal, kus ta olema ei peaks, ütlesid arstid, et, ahh fuck it, tule esmaspäeval tagasi. Nummi. Valust märgade silmadega, seal ta siis istus, sõber, kes on haigekassas kindlustatud ja ausa kukkumise läbi elanud, istub ja hambad ristis hoiab oma nägu peas.
Küsisin mööduvatelt õdedelt, mis teha, kui sõber valus on, kust ibumetini saaks. Ütlesid, et selles majas apteeki pole, las läheb tagasi arsti juurde ja ütleb, et valus on. Mõeldud tehtud. Sõber komberdas kabinetti valuvaigistit saama. Ja 5 minuti pärast tuleb koridori mööda meesarst, küsib, mis ma siin ikka veel teen. Räägin talle loo, et ikka veel ootan oma sõpra, läks teine valuvaigistit küsima. Ütleb mulle, et kui ta veel kaua seal kabinetis on, kutsub ta politsei, ja sukeldus isegi sinna ruumi. Aitäh? Eesti hädaabi.
Ja nüüd on sõber kodus, ja tunnen valu sellest, et ma ise seda valu ei tunne. Anti-riiklik kogukond, count me in. Ja mis on asja irooniline hernes, sõber pidi esmaspäeval just päästjana tööd alustama. Eh, way to go, Eesti.
Monday, September 08, 2008
Meat
"They use the radio waves to talk, but the signals don't come from them. The signals come from machines."
"So who made the machines? That's who we want to contact."
"They made the machines. That's what I'm trying to tell you. Meat made the machines."
"That's ridiculous. How can meat make a machine? You're asking me to believe in sentient meat."
"I'm not asking you, I'm telling you. These creatures are the only sentient race in that sector and they're made out of meat."
http://www.eastoftheweb.com/short-stories/UBooks/TheyMade.shtml
Friday, August 29, 2008
water & thoughts
A few years ago I came to her for Psychokinetic Assistance training, and it opened a portal into the universe.
She advised me to stop drinking water, but even when i give into temptation, I'm careful about how my thoughts affect that water."
Tuesday, August 26, 2008
Dream Caused by the Flight of a Bee around a Pomegranate a Second Before Awakening
Friday, August 22, 2008
Wednesday, August 20, 2008
knifed
From miragebooks
Friday, August 08, 2008
Tuesday, August 05, 2008
pg 127
HST. Fear & Loathing in America, 127.
Wednesday, July 30, 2008
'08 Race
- "You know who I'd vote for? The first candidate who, when asked his religious affiliation, said "I believe that question violates my rights under Article 6 Section 3 of the US Constitution which says that no religious test can be applied to any candidate for office."
Because then I'd know he or she was smart, creative, and just a bit of a grinning bastard. My kind of candidate.
I would also accept "Coyote Shaman," "Flying Spaghetti Monsterist," or "Follower of Hugo, the Divine Eternal Platypus.""
- "I second that answer, and would also accept Spinozan Pantheist."
Sunday, July 06, 2008
keep well-meaning people away
HST
Sunday, June 15, 2008
Sai või ei saanud?
See oligi 2008. aasta Rabarock.

See on Eplik.

See on midagi, mis näeb välja märg ja roheline ning eelkõige udune. Väga võimalik, et see on teise päeva üldine konditsioon materialiseerunult.
Friday, June 06, 2008
Friday, May 30, 2008
BANG! BANG! BANG!
In The Three Little Pigs, the wolf quickly blows down the houses of straw and sticks, devouring the first two pigs. The third house of bricks is too strong, so the wolf resolves to come back that evening with dynamite. The third pig has other plans, however, and asks Little Red Riding Hood to come and deal with the wolf. Ever the sharpshooter, Red Riding Hood gains a second wolfskin coat and a pigskin traveling case.
Monday, May 26, 2008
Trepp
Ükspäev, trepist alla minnas, üritas ta mulle midagi öelda. Seisin trepikoja üleval ja vaatasin järjest süveneva kurbusega ta vaevalist lonkamist, läbi hirmsate pingutuste aste aste haaval jõudis ta alumisele korrusele lähemale. Nüüd ei olnud jutt enam päevadest, vaid tundidest. Just üleval korrusel olles, oma toas arvuti taga istudes suutis ta veel mu emale midagi võib-olla tähtsat, võib-olla sentimentaalset, võib-olla lihtsalt kurba öelda. Ema jooksis minu tuppa ja ütles palavikulisel, tungival moel, maneeril, millisel polnud ma teda kunagi varem näinud: "Kui sa kohe ühendust vabaks ei tee, siis.. Isal on vaja ühendust, kohe." See ei olnud ähvardus või käsk, see oli surve mu südametunnistusele, selline surve, mis oli peaaegu võõras. Ja mul vilkus silme ees aeg, kui olin umbes üheksane, jooksin õega mööda maja, ja kisasin-karjusin mänguliselt, nii üleannetult, et ema läbi pisarate ähvardas kodust ära minna, kui me kohe järgi ei jäta. Ja kui ta nagist oma jopet hakkas võtma, tekkis mul selline hirm ja kaitsetuse tunne, et hakkasin nutma. Hakkasin nutma, sest sain aru oma süüst. Nagu oleks keegi üritanud mind mu kookonist välja rebida kuiva kosmilisse üksindusse, ja mitte sellepärast, et oli õige aeg minna, vaid sellepärast, et olin süüdi.
Nüüd tundsin ma täpselt samuti.
"Mis ühendust? Interneti, või...? Kas telefoni?" Olin hämmelduses. Tõmbasin igaks juhuks kõik juhtmed stepslist välja ja lülitasin mobiili kinni. Nägin läbi koridori isa tuppa: ta istus arvuti taga, ema seisis ta kõrval, käsi õla peal. Teadsin, et need on veel viimased hetked tal midagi sügavat öelda, saladusi puistata, oma elu kokku võtta, amastust avaldada, midaiganes. Ma ei julgenud sellest hetkest osa võtta, just nagu ma ei julgenud oma vanaema surma korral allkorrusele minna ja vaadata pealt, kuidas meedikud teda elustada püüavad. Tundsin, et ma ei ole selles osaline. Tahtsin tunda, et ma ei oleks selles osaline. Tegin endast eemaloleva, eraldatud kõrvalvaatleja, peitusin maski taha. Tahtsin neid inimesi mitte tunda, keda ma tunnen ja kes surevad. Ja seal vaadates läbi kahe ukse ja koridori isa tuppa, tundsin, et ma ei ole osaline selles hetkes, selles võib-olla tähtsas, võib-olla tundelises infos, mida isa võis jagada oma toas. Aga mida olekski ühel sureval mehel öelda? Mida suudaksin mina öelda, kui jätan oma perekonna maha ennast leinama, olles isegi veel šokis sellest vägivaldsest tõvest, mis mu keha lihunikuna raiub. Kõhedust tekitas see, et isa ei näidanud oma šokki välja, ta huuled ja suu väljendasid lausa rahulolevalt naeratust, kulmdest ja otsmikult reetsid näojooned siiski valu ja paratamatust.
Ma ei tea miks, aga nüüd harjutasin ma basskitarri all keldris, kohas, mida ma alati olen jubedaks pidanud, surmalehaga ja rottidest puretud. See on külm ja niiske koht, isegi tulede sisselülitamise järel domineerib pimedus ja kahtlus kogu keldri viies ruumis, ruumides, kus asetsevad kompotid, rehad, briketikotid ja räämas veetorustik. Istusin otse meie punase keskkütte katla ette, torkasin juhtme, mis ühest küljest kitarris oli, katlasse. Ja nii ma seal harjutasin, ning mõtlesin treppipidi maja teistele korrustele viiva puust, pooleldi mädaneva ukse poole vaadates, kaua isa veel olemas on. Mõte sellest, kui perekonna pea, tüvi, juurestik lihtsalt ära kaob, on midagi äärmiselt kurba ja nurkasuruvat. Perest kui kenast tukslevast taimest saab lihtsalt mingi kooma langenud hingamisaparaatidega vastu põrandat surutud umbrohi. Miskit poolikut, poolring või suits ilma tuleta. Nagu rahvas, kellel pole minevikku, ja seega lootust tulevikule, - mingi elav ja sihti otsiv kompleks ex nihilo, mis kunagi ometigi oli, aga kes nüüd oma vartest katki on ja ei leia ennast.
Ja ta peatus ühel astmel ning pomises midagi. Ma ei saanud aru, ja ilmselt sai ta isegi aru, et ma ei saanud aru, sest ta üritas uuesti, suurema pingutusega. Ta pea oli juba nagu 110-aastasel, huuled lõhkised, silmad koopas ning kogu näomass nagu plastiliin vajunud gravitatsioonist väsinuna põranda poole justkui sulaks ta üleni. Värisevate kätega, pooleldi trepipiidale toetudes, köhis ta veidi, tõmbas hinge ja pobises uuesti, ning siis naeratas õrnalt.
"vrpn.. hghmgmhmhg..."
Ma jäin seisma ja üritasin mõelda, mida see häälitsus võis tähendada. Ta jätkas oma pikka teekonda trepil allkorrusele.
"Kas sa mõtlesid "vedruga"?" küsisin lõpuks häälitsuse osad peas kokku sobitanult. Isa noogutas naeratades. Olin natuke rõõmus, et sain teada, mida ta ütles. Selle sõna tähendus ja kontekst jäid aga sama krüptiliseks kui kogu tema haiguse tekkelugu.
Kui isa allkorrusele jõudis, tulin ma trepi keskkohta, mis andis mulle ühtlasi ülevaate nii esimesest kui teisest korrusest, kuna meie trepp teeb keskel 180-kraadise terava pöörde. Ema ja õde olid teisel korrusel, isa all koridoris, toetudes ühe käega jalutuskepile, teisega kapile. See oli hetk, mida ma peast ei suuda heita. Tema aeg jõudis kätte. Isa kukkus maha ja hakkas tõmblema, ta vorm moondus nagu oleks naha all keev ja mullitav laava, näo osad paisusid ja mullid allpool nähtavat pinda libisesid mööda siskonda nagu mõned mutukad, kes naha all jookseksid. Ta käed ja jalad väänlesid ja lõpuks need polnudki enam ta käed ja jalad, vaid lihtsalt mingi aine, mis kunagi omas kuju. Krambid moondusid lainetusteks, toimus midagi, mis sarnanes degeneratsioonile; feetuseks, algaineks saamisele läbi mõne arhetüüpse puhastustule, mida pelgalt vaadatagi oli valus.
"Kas me ei peaks midagi tegema?" nõudsin emalt oma helkivate silmadega. Ta vaikis. "Kiirabi kutsuma või midagi..."
Ja siis mõistsin, et veel hullem oleks pikendada piinu tehislikult teda elus hoides. Vaatasin, kuidas ta maas väänles ja kisas kriiskavalt läbi naha, sest suud polnud tal enam vormiliselt olemas. Nagu oleks keegi kartulikotis kinniseotult ja tropp suus väljapääsmist nõudes vehklenud, nõnda vehkles tema oma nahas vangis sulava sisuna, et lihtsalt surra ja asjaga ühele poole saada.
Ja hetk hiljem oli ta mu juures, püsti, vormis, nägu paistes ning proportsioonist väljas nagu alaarenenud pidalitõbisel. Ta palus mult klaasikildu, et ta saaks oma paisunud huuled lahti lõigata, et ta saaks jälle hingata ja rääkida. Ema ja õde nutsid, aga ei söendanud liigutada. Andsin talle klaasikillu. Vaatasin korraks küsivalt emale otsa, ja tagasi vaadates nägin, kuidas isa tõmbas mõlemal käsivarrel veenid läbi ja vehkis kätega ja pigistas neid, et nad kiiremini ja tugevamini pritsiksid. Taganesin trepist ülesse ja jälgisin, kuidas vastassein helepunaste, justkui lahjendatud verepritsmetega kattus. Tundsin end nagu Plato kirjelduses maailmast, kus näen vaid varje seintel ja tõlgendan nendest kogu reaalsust, kogu elu. Ja ma ei tahtnudki enam teada, mis nendele varjudele vastavad. Istusin maha ja üritasin kogu seda juhtunud fookusesse seada. Ja jõudsin järeldusele, et see oli üks vapramaid tegusid, mida ma näinud olen. Ning siis tundsin kohutavat üksildust.
Sunday, May 25, 2008
Saturday, May 17, 2008
just stupid
Monday, May 12, 2008
hiljaks
Friday, May 02, 2008
Bite the hand that feeds you
Ilma käteta missid, puuripõrandal veerev jäse. Do I smell a bit of King's atmosphere?
"She was always bringing around the stray cats," said neighbor Monica Mora, 36. "She loves animals." Kõlab nagu tagaigatsev karje mingi kosmilise õigluse järele. Miks nad arvavad, et natuuri huvitab triviaalsus? Kedagi ei huvita. You are food, but you are saved, nagu Clutch selle sõnastab. Headus ja eetika on sinu konstruktsioonid, seega on see sinu ülesanne need teistele selgeks õpetada, kui sa ei suuda, siis... Kel võim, sel õigus - seekord oli õigus lõvil. You failed. Aga võta ikka vaeseid kiisusid tuppa sooja, piima saad neile ühe käega kah valada. Ikka läbi kaotatud käte tähtede poole!
Thursday, May 01, 2008
Monday, April 28, 2008
Wednesday, April 23, 2008
It's hard to deny divinity.
Brian: What? Well, what sort of chance does that give me? All right! I am the Messiah!
Followers: He is! He is the Messiah!
Brian: Now, fuck off!
[silence]
Arthur: How shall we fuck off, O Lord?
Sunday, April 13, 2008
Thompson is Lama?

Saturday, April 12, 2008
Check.
Tüli norida? Check.
Hommikul purjus olla? Check.
Vett ropsida? Check.
Duši all magama jääda? Check.
Tundub nagu ideaalne jooma. Ilmselt saan alles homseks kaineks. Mitte, et ma praegu jooks, aga keha ei taha alkohoolitusest lahti veel öelda nii pea. Jube.
Thursday, April 10, 2008
The Five Stages Of Flu
DENIAL: I'm too healthy to have a flu. I'm not ready to have a flu (is anyone ever really ready?). You don't just get up some morning and say, "Well, I'm ready to get a flu today". Even when a physician informs one that nothing can be done for them the feeling that some mistake must have been made is in the soon to become sick person's mind. The prediction from ones physician of imminent flu can do several things. It can give you time to prepare, take care of business, close doors, make amends. The shock begins to ebb as you come to grips with approaching flu.
ANGER: Suddenly you are not in control of your healthiness, or sickness. You have no choice......you are going to have a flu. You have always known this, no one has come out and stated it as a fact before. It makes you angry, you feel so helpless especially at first, then guilt climbs upon your back. Anger is directed at everyone and no one in particular. It is a sense of loss of control which is likely not a new feeling if you have endured a long illness. It is normal. Anger is in its own, a sense of strength. It can also be debilitating.
BARGAINING: You are willing now to compromise. No use denying it, anger comes and goes so perhaps you can make a deal with God! Or a Doctor! You are willing to promise to do or not to do specific things if only you can be given more time. It can be based on an upcoming event that is important to you. You can be suffering from insecurities regarding a member of your family or a loved one who you feel is yet dependent on you. There can be a rift that has never been eliminated that needs to be further addressed. You are not free to go ill until these reasons can be alleviated once and for all. You are hoping yet and eager to deal!
DEPRESSION: This is such a normal part of the process of preparing to have a flu. You are already depressed about your incapability's in dealing with responsibility, projects and the situation of every day life. Symptoms of this pesky illness are impossible to ignore. You are fully aware that flu is inevitable. Aware, angry and filled with sorrow and here again the culprit of guilt sneaks in as you mourn for yourself and the pain that this is causing you family and loved ones. Another totally NORMAL phase.
ACCEPTANCE: This comes after you work through the numerous conflicts and feelings that flu brings. You can succumb to the inevitable as you become more tired and weakness hangs on. You become less emotional, calmness arrives and banishes fear along with joy or sadness. You realize the battle is almost over and now it's really alright for you to have the flu.
Mõistagi, parodeerisin lehelt: http://www.seedsofknowledge.com/dying.html
Jah, mul on külmetus ja/või gripp. ANGER! DEPRESSION! DENIAL! AAARGGHGHHH!!!
Wednesday, April 09, 2008
S. Myers
Tuesday, April 08, 2008
Friday, April 04, 2008
Uus kriteerium
kui küsimusele "kas Tori Amos't tead?" vastatakse negatiivselt,
siis minuga enam kontakti pole mõtet teha.
Wednesday, April 02, 2008
God damn The Pusher man
You know, I'd declare total war on The Pusher man
I'd cut him if he stands, and I'd shoot him if he'd run
Yes I'd kill him with my Bible and my razor and my gun
God damn The Pusher
Gad damn The Pusher
I said God damn, God damn The Pusher man
(S.W.A.T. - The Pusher (cover from Steppenwolf))
Monday, March 31, 2008
zen hot dog
The hot dog vendor hands him one with everything. The Zen master hands him a $20 bill and the vendor pockets it."What about my change?" asked the Zen master.
The hot dog vendor says, "Change comes only from within."
Sunday, March 30, 2008
Wednesday, March 26, 2008
Thursday, March 20, 2008
1) kanep paneb rakud seisma... 2) ..rohkem ei meenu...
Wednesday, March 19, 2008
lendav maalane
Ja ei puutu.
Ja kosmoselaeval lennates meenub nii mõndagi.
Tegelikult ei näe keegi seda, mida ei tohi näha.
Tuesday, March 18, 2008
Mo
Saturday, March 15, 2008
tori?
- Ei
- Okei, davai, tsau.
- Tsau, kas Tori Amost tead?
- Jah, tean.
- a, sa tead vist ainult nime, teda ennast ei fänna?
- nojah.
- okei, tsau.
. Mis? mis saab niiviisi? Oeh, jah.
Tuesday, March 11, 2008
kvaliteedi definitsioon
Kvaliteet kirjeldab headuse/efektiivsuse kontsentreeritust ühes suuruseühikus. Mida rohkem headust/efektiivsust on ühes suuruseühikus, või mida väiksem on suuruseühik, seejuures headus/efektiivsus jäädes samaks, seda kvaliteetsem on nähtus või asi.
Wednesday, March 05, 2008
Monday, March 03, 2008
Sunday, March 02, 2008
Friday, February 29, 2008
Wednesday, February 27, 2008
Caligula
Claudius: Oh... was it painful?
Caligula: It was like a birth... in which the mother delivers herself.
Claudius: Oh. It must have been painful.
Friday, February 22, 2008
upu ära upu
Wednesday, February 20, 2008
7 days
According to the contract, it should have been the eleventh
but the workers got drunk and they would not work
so the quickest way to finish it was fill it up with dirt."
Tuesday, February 19, 2008
Thursday, February 14, 2008
Wednesday, February 13, 2008
Tuesday, February 12, 2008
Saturday, February 09, 2008
Next step: psychopathy
damninteresting.com psychopathy
Sunday, February 03, 2008
Saturday, February 02, 2008
ET: I get mine from my conscience. It evolved!
Milton Eris: I found mine in a box of Cracker Jacks!
Redcrowdog : morality is a combination of National Geographic, Super Hero comic books, jr. high Biology and psych class, Whoopie Goldburg, Barney, Julian the Apostate and the neighborhood bully