Vahepeal...
Ja pärast...
Nagu näha, olen ma "pärast" palju atraktiivsem ja jätkusuutlikum kui "enne" oma punaste, verd täis plastikmunadega kõlkumas voolikutega lõualuus asuvate aukude küljes, mäda voolamas justkui sügisene loodusemahl mööda neid torusid. See lustakalt pungunud nägu ja kelmikas silmapilgutus, see armas tukk ja seksikalt kaame ükskõiksus helkimas pilgus, mis on samas nii õrn. O.Wilde oleks kade. Kuid kõike seda ei anna võrrelda absoluutse kaunidusega "vahepeal" olekus. Lihtsalt ei anna. Hands down. "Nothig beats waking up having various plastic tubes stuffed down your mouth and nose," nagu Kikile meeldis öelda. Kiki oli profipoksija.
kolme seinaga hotell:
No comments:
Post a Comment