Cult of Involuntary Belief

"There are three categories of members:
-Those who suggest they are members
-Those who believe they are members
-Those who suggest they are not members

The only law is proof.

Explanations and techniques are welcome. "




http://www.shroomery.org/forums/showflat.php/Cat/0/Number/8866651/an/0/page/2

things were better back then when they were worse

http://www.ted.com/index.php/talks/barry_schwartz_on_the_paradox_of_choice.html

aita, mind, hädaabi. jeah, right.

Ja siis kui ma pooleldi pea kaotan, et mis tänav see on, või mis baariesine see olla võiks, jõuab mulle kohale: kedagi ei huvita. Jah, see on Tartu, ja kedagi ei huvita.

Kui ma teist korda 112'te helistan, ja õige aadressi ütlen (sest, ilmselgelt tartus on liiga mitu Zavood'i) teeb dispetšer pika näo ja ütleb, et sellele aadressile pole küll kedagi kutsutud. Mu suure šoki vaigistab just nina ette jõudev kiirabiauto. Noh, võttis umbes 15-18 minutit aega. Hea, et kohale jõudis. Järgneb aga peo nael.

Auto on teisel pool teed. Sõber istub vastastee perval, rangluu paigast, valust sinise näoga, palub mind, et ma kiirabi talle kohale tooks. Kiirabi on 5 meetrit üle tee. Juhi uksest vaatab suurte silmadega mehehakatis vastu, ja ütleb, et "Mis?"

Ma teen talle käte-jalgadega ning advekaatset eesti keelt rääkides selgeks, et mul on sõber, kes ei saa valust end liigutada üle tee, noh, VIIS MEETRIT teist üle tee. Nad loomulikult nägid seda. Aga ei, rangluu on katki, järelikult jalad on terved, las tuleb ise kiirabisse. Mis? Ah? Te ju olete KIIRABI? MIDA? WTF?

- Ei, ta ju jalast ei ole vigastatud, las tuleb ise.
- MIDA? eh... Miks te ei saa tulla ise tesele poole teed, kaks meetrit ainult?
- Ei.

Tõin sõbra käevangus kiirabiautosse ise. Vaadati üle ja viidi haiglasse. Sõitsin kaasa.

Peale paart tundi, kui röntgen tuvastas, et ta käsi on ikka väga seal, kus ta olema ei peaks, ütlesid arstid, et, ahh fuck it, tule esmaspäeval tagasi. Nummi. Valust märgade silmadega, seal ta siis istus, sõber, kes on haigekassas kindlustatud ja ausa kukkumise läbi elanud, istub ja hambad ristis hoiab oma nägu peas.

Küsisin mööduvatelt õdedelt, mis teha, kui sõber valus on, kust ibumetini saaks. Ütlesid, et selles majas apteeki pole, las läheb tagasi arsti juurde ja ütleb, et valus on. Mõeldud tehtud. Sõber komberdas kabinetti valuvaigistit saama. Ja 5 minuti pärast tuleb koridori mööda meesarst, küsib, mis ma siin ikka veel teen. Räägin talle loo, et ikka veel ootan oma sõpra, läks teine valuvaigistit küsima. Ütleb mulle, et kui ta veel kaua seal kabinetis on, kutsub ta politsei, ja sukeldus isegi sinna ruumi. Aitäh? Eesti hädaabi.

Ja nüüd on sõber kodus, ja tunnen valu sellest, et ma ise seda valu ei tunne. Anti-riiklik kogukond, count me in. Ja mis on asja irooniline hernes, sõber pidi esmaspäeval just päästjana tööd alustama. Eh, way to go, Eesti.

Meat

"What about the radio signals? The messages to the stars?"

"They use the radio waves to talk, but the signals don't come from them. The signals come from machines."

"So who made the machines? That's who we want to contact."

"They made the machines. That's what I'm trying to tell you. Meat made the machines."

"That's ridiculous. How can meat make a machine? You're asking me to believe in sentient meat."

"I'm not asking you, I'm telling you. These creatures are the only sentient race in that sector and they're made out of meat."






http://www.eastoftheweb.com/short-stories/UBooks/TheyMade.shtml