Sai. Küllalt sai. Päikest, õlut ja rocknrolli sai. Eplik näitas kirevates toonides nostalgilist diskorokki, Compromise Blue tõmbas oma ajatus kvaliteetmuusikas jala koputama, pea nõksuma ja lasi üldiselt meluloomad lahti, ning Pitchshifter kammis päris sassi. Isegi lakkamatu vihm, mida oma innovatiivse prügikott-vihmakeebiga tõrjusin, ei heidutanud mu semi-moshimist ja semi-vokaalset kaasalällamist. Sest, kurat küll, kõlasid palad nagu Hidden Agenda, Genius ja Subject to Status. Mida sa enam siis tahad.
See oligi 2008. aasta Rabarock.

See on Eplik.

See on midagi, mis näeb välja märg ja roheline ning eelkõige udune. Väga võimalik, et see on teise päeva üldine konditsioon materialiseerunult.